Kõik sai alguse enda talukoha korrashoiust. Suvekodu, mida sai aeg-ajalt hooldada, vajas rohkem tähelepanu, kui nädalavahetusel jagus. Naabrid palusid appi – kord aitasin niita, kord kraaviperve puhastada, vahel ka lund lükata või midagi parandada. Töö, mis tundus algul ajutine ja väike, kasvas märkamatult millekski rohkemaks.

Kuuldused “abikäest maal” levisid. Sõbrad ja tuttavad palusid silma peal hoida suvekodudel, vaadata üle katuse, vahetada pirne, koristada aeda. Talveks lülitasin välja veed ja kevadel panin süsteemid jälle tööle. Iga maja oli oma nägu, aga vajadus korrapärase ja usaldusväärse hoolduse järele oli kõigil sarnane.

Aja jooksul tekkis lihtne süsteem – tabelid, kontrollnimekirjad, sõidugraafikud. Hoolduse kõrvale tuli ka väiksemaid renoveerimistöid, võsaraieid, vihmaveesüsteemide puhastust ja tehniliste süsteemide järelevalvet. Ehkki ettevõte tegutses veel ilma ametliku nime ja näota, oli selge: see on juba midagi enamat kui lihtsalt „sõbrale appi minemine“.

Töö muutus igapäevaseks. Oli kliente, kelle majapidamist sai teenindatud juba mitu aastat järjest. Käigud muutusid hooajalisteks, lisandus usaldus – klient jättis võtme ja teadis, et kõik saab tehtud. Kaasan juurde tööriistu, partnereid ja kogemust. Suvekodud, aastaringse kasutusega eramud ja väiketalud moodustasid nüüd juba suure osa päevatööst.